ANTS LAUTERI ELULUGU
Lapsepõlv ja haridustee
Ants Lauter sündis 5. juulil 1894 Raplamaal, Märjamaa valla Veski külas. Ta kasvas üles talupidajate peres, kus haridusele pandi suurt rõhku. Esimesed kooliaastad möödusid kohalikus vallakoolis, seejärel Velise ja Järvakandi koolis.
Kui Ants oli vaid 11-aastane, suundus ta Tallinna Gustav Narusbeki kaubanduskooli, mille lõpetas 1911. aastal. Varakult tekkis tal huvi teatri vastu – juba koolis osales ta etendustes ja külastas tihti Estonia teatrit.
Teatriarmastus ja esimene võimalus
1913. aastal märkasid teda Karl Jungholz ja Theodor Altermann, kes pakkusid talle tööd Estonia teatris. Tema esimene roll oli Shakespeare’i “Hamletis”, kus ta mängis Fortinbrasi.
Samas teatris töötas ta ka inspitsiendina ning õppis lavakõnet ja liikumist. Peagi järgnesid juba suuremad rollid.
Sõda ja teatrikarjääri areng
1915. aastal mobiliseeriti Ants Esimesse maailmasõtta. Ta sai rindel gaasimürgituse, kuid jätkas näitlemist Novgorodi sõjaväeteatris. Hiljem töötas ta Novgorodi Linnateatris.
Pärast Eestisse naasmist (1918) oli ta aastatel 1918–1926 Estonia teatri draamajuht. Ta töötas ka Endla teatris ning uuesti Estonias lavastaja ja juhina.
Õpetaja ja kultuurilooja
Lauter ei olnud ainult näitleja ja lavastaja – ta oli ka hinnatud teatriõpetaja. Ta töötas mitmetes koolides õppejõuna ja mõjutas tugevalt eesti näitlejate uut põlvkonda.
Ta käis õppereisidel üle Euroopa: Saksamaal, Rootsis, Venemaal, Norras ja Taanis. Reisimine avardas tema maailmapilti ning mõjutas ka tema lavastajastiili.
Sõja-aastad ja hilisem töö
Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti ta taas ja viidi Ivdeli sovhoosi põllutöödele. Pärast sõda asutas ta Eesti NSV Riikliku Kunstiansambli ja juhtis selle draamatruppi.
Hiljem oli ta Vanemuise ja Estonia teatrite lavastaja, direktor ning kunstiline juht. Ta lavastas, tõlkis näidendeid ja mängis paljudes filmides ning raadiolavastustes.
Pärand ja tunnustus
Ants Lauter suri 30. oktoobril 1973 Tallinnas. Talle pühendati mälestuskivi Veski külas ja tema auks asutati 1975. aastal Ants Lauteri nimeline auhind, mida antakse andekatele noortele näitlejatele ja lavastajatele.
Tema elu ja töö on jäädvustatud mälestusteraamatutes „Käidud teedelt“ ning dokumentaalfilmis „Mõistus, tahe, töö ja Lauter“.
↓Mälestustähis Mäe talus
Ants Lauteri sünnitalu, Mäe talu, sai püsiva mälestusmärgi 30. oktoobril 2006 – täpselt 33 aastat pärast tema surma. Tähise avamine oli märgilise tähendusega sündmus, mis tõi kokku kogukonna liikmeid, kultuurihuvilisi ja kohaliku ajaloo hoidjaid.
Ettevõtmise algatas Jaan Urvet, kelle eestvedamisel korraldati mälestuskonverents ning muud tegevused, mis viisid tähise püstitamiseni. Projekti viis ellu Velise Kultuuri ja Hariduse Selts koos partneritega.
Mälestuskivi raius välja skulptor Raimo Kuusik, kes oli sel ajal Vigala koolis kiviraiumise eriala õpetaja. Tegemist on tunnustatud kivikunstnikuga, kelle loomingut võib näha ka mujal Eestis – näiteks Alu mõisahärra kuju Rapla kesklinnas on samuti tema töö. Siin all on tema matuse pildid.↓
