PERE

Ants Lauter sündis 5. juulil 1894 Raplamaal Märjamaa vallas Veski külas, Mäe talus. Veski küla ajalugu ulatub vähemalt 15. sajandisse – veskit on mainitud esmakordselt juba 1419. aastal. Lauteri sünnikodu Mäe talu asus tollal Valgu mõisa maadel Märjamaa kihelkonnas ja oli oma aja kohta suur ning hästi majandatud talukoht. 1939. aasta seisuga ulatus Mäe talu suurus 73 hektarini, olles üks valla suurematest ja eesrindlikumatest majapidamistest.

Antsu vanemad olid Mihkel Lauter ja Mai Lauter (neiupõlvenimi Seeland). Mihkel Lauter oli tuntud ja austatud mees – peale talu pidamise oli ta ka kohaliku omavalitsuse juht, töötades vallavanemana. Ta oli aktiivselt seotud erinevate põllumajanduslike ja seltsielu edendavate organisatsioonidega: Valgu I Kontroll Ühing, Valgu Piimatööstus, Velise Põllumeeste Selts ja mitmed teised olid tema eestvedamisel või osalusel loodud. Tema haritud ja kogukondlikku meelt peegeldas ka see, et kõik tema pojad said oma ajastu kohta väga hea hariduse – seda väärtustati peres kõrgelt.

Pere pesamuna Ants kasvas üles koos oma vendadega: Mihkel, Jüri ja Gustav. Nagu hiljem Antsu eluloos selgub, oli vanem vend Mihkel tema esimene õpetaja – enne kui Ants ametlikku kooliteed alustas, andis vanem vend talle kodus algteadmisi. Mihkel töötas hiljem kooliõpetajana Päärdu, Velise ja Valgu koolides ning võttis peale isa surma Mäe talu juhtimise üle.

Kahjuks tabas pere ka traagiline saatus – 1941. aasta juuniküüditamise käigus saadeti vend Mihkel koos abikaasa Triinuga Siberisse, kus nad surid. See oli valus löök kogu perele, aga eriti Mäe talu järjepidevusele. Hiljem jätkas talupidamist vend Gustav Lauter, kes jäi koos oma abikaasaga tallu elama kuni oma surmani.

Nõukogude ajal riigistati talu, nagu paljud teisedki. Ent pärast taasiseseisvumist tagastati osa talust taas Lauteri järeltulijatele. Mäe talu maad kuuluvad tänapäeval May Eliisabet Maistele (neiupõlvenimi Lauter) – Gustav Lauteri tütrele. Osa maast, umbes 1,5 hektarit, kannab nüüd nime Lauteri ja kuulub tema tütrele Margit Tammele, kes on seega Ants Lauteri vennatütre tütar. Just tema kaudu on Mäe talu säilinud suguseltsi pärandina kuni tänapäevani ning kannab endas jätkuvalt mälestust ühest Eesti teatri suurkujust.

Isiklik elu ja abielud

Ants Lauter oli elu jooksul kolm korda abielus, iga abielu tähistab erinevat eluetappi nii isiklikus kui ka professionaalses mõttes:

• Maria Merjanskajaga oli ta abielus aastatel 1917–1925. See oli tema noorpõlveabielu, mis jäi suhteliselt lühiajaliseks.

• Tema teine abikaasa oli armastatud näitlejanna Erna Villmer, kellega ta oli abielus 1928–1949. See liit oli kunstiliselt ja isiklikult väga sügav ning nad olid koos Eesti teatri kuldajastu keskmes.

• Kolmas ja viimane abielu oli Heli Viisimaaga, kellega Lauter abiellus 1949. aastal ja jäi kokku kuni oma surmani.

Ants Lauteril oli üks poeg – Jüri Lauter, kes aga suri juba noorelt, 10-aastaselt, aastal 1929. See oli Antsule suur isiklik kaotus ning kuna rohkem järeltulijaid tal ei sündinud, siis puuduvad tal otsesed järeltulijad. Ometi on Lauteri pärand elus tänu tema vendade lastele ja lastelastele, kes on Mäe talu ja perekonnaloo edasi kandnud.